Ahja valla tutvustus

Ahja vald asub Tartu- ja Põlvamaa piiril, Tartust 34 km, Põlvast 25 km kaugusel. Asustus on koondunud peamiselt valda läbiva Tartu-Räpina maantee jaˇ sellelt hargneva Põlva ja Vastse-Kuuste maantee äärde. Ajaloolise jaotuse järgi kuulus vald Tartumaa, Võnnu kihelkonna koosseisu. Käesoleval ajal asume Põlvamaa põhjapiiril. Meie valla pindala on 72,2 km2.

Eesti_ahja_vald

Ahja esmamainimise aeg ajalooürikutes on aasta 1360. Teadlaste arvates on Ahja saanud oma nime samanimeliselt jõelt Ahtininlt, mida kutsuti Pühajõeks.
Vald kujunes välja tänu siin asuva mõisavaldusele, millest esimene kirjalik märge pärineb aastast 1626, 1939 aastani hõlmas ka osa Mooste ja Võnnu valla alasid.

Alates 1866 aastast anti vallaasjade otsustamine vallaelanikele ning moodustati ka vallavanema ametikoht. Kaua aega oli vallavanemaks Davet Saarva. Tuntumaid vallasekretäre oli Jaan Puusepp. Viimaseks esimese vabariigiaegseks vallavanemaks oli Karl Ratasepp, kes oli ka Sulbi veski omanik.

1945. aastal nimetati vallad külanõukogudeks. Pikki aastaid töötas Ahja külanõukogu esimehena Ferdinand Eisberg ja sekretäridena Vaike Pärn ja Tiiu Kihho.

Ahja valla omavalitsuslikud õigused taastati 19. detsemberil 1991.a. .

Ahja valla koosseisus on käesoleva ajal 8 küla ja 1 alevik. Valla territooriumil töötab Fr. Tuglase nimeline Ahja Kool, MA Ahja Raamatukogu, kus on avatud ka avalik internetipunkt, Ahja Valla Tuglase muuseum, Ahja Kultuurimaja, MA Ahja Hooldekodu, Lasteaed Illikuku, Hambaravi Kabinet, perearsti keskus ja sotsiaalmaja. 02.03.2005 on avatud Fr. Tuglase nimeline muuseum. Ahja Kultuurimaja ruumes tegutseb Ahja Avatud Noortekeskus. Huvilistel on võimalik kasutada Ahja Spordihoonet.
Vallas tegutseb ka mitu aktiivset mittetulundusühingut: MTÜ AVAR, Aya Häärber, Ahja valla Spordiklubi Sipelgas.

Meie sõprusvald on Itzstedti vald Saksamaal.

Kõige tuntum Ahjalt pärit isik on kirjanik Fridebert Tuglas. Tema autobiograafiline romaan „Väike Illimar“ on meid teinud tuntuks paljudes maailma maades. Igal aastal külastab Väikese Illimari matkaradasid huvilisi nii lähedalt kui kaugelt. Ahja Kool valib igal aastal kirjaniku sünniaastapäeval oma kooli Väikese Illimari ning korraldab Fr. Tuglase mälestusele pühendatud maakondliku õpilaste omaloominguvõistluse.
Euroopas ainulaadne Akste laanekuklaste (sipelgate) kolooniad tooovad samuti kohale palju külalisi. Laanekuklane asub ka valla vapil.

Akste- Kiidjärve tee ääres kasvab maalilise krooniga Akste pettäi, mille läbimõõt on 3,6 m ja kõrgus 10, 8 m.

Akste metsast saab alguse laudtee üle Valgesoo ja asub vaateplatvorm, millelt saab ülevaate Valgesoo sookaitsealast.

Valla kaguosas asub Kärsa õigeusu kirik (ehitatud 1878), mis käesoleval ajal kuulub Kärsa Metotisti Kogudusele. Kirikus asuvad rootsi kunstniku Dolf Mayer’i kaasaegsed altarimaalid. Kärsa külas asub umbes 300 aastat vana Sulbi veski ning 19 saj. teisel poolest pärinevad Kärsa kõrtsi hooned. Kõrtsihoone on üks suuremaid ja paremini säilinud talliga maanteekõrtse (hoone pikkus 46m). Et taastada Ahja ajalooline ilme oleme uuesti rajanud kaks järve, lisaks olemasolevale nii, et käesoleval ajal on meile kolm järve nagu Illmari aegadelgi.

Ahja valla rahvastiku statistika Statistikaametimeti veebilehel.

ahja-360-aero-panoraam-gert-vardja-thumb
Ahja 360-kraadine aeropanoraam. Autor Gert Vardja

Ahja vaateid: